Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna enam kaubakeskusi ei mahu

    Guido PärnitsFoto: Eiko Kink

    Ülemiste keskuse juhataja Guido Pärnits leiab, et Tallinn on valmis saanud: suuri kaubakeskuseid enam ei mahu.

    Küllap mäletame veel aega, mil Tallinnas oli vaid üks suur kaubandusmeka Tallinna Kaubamaja, mille ukse taga lookles pikk järjekord neist, kel lootus jalg ukse vahele saada. Täna võib olukorda aga risti vastupidisena kirjeldada. Tallinnas ja lähiümbruses on kindel hulk ostjaid, kelle tähelepanu ja lojaasuse nimel kaubanduskeskused rivis seisavad. Millise stardijoone üks või teine keskus endale välja võitleb, sõltub läbimõeldud ja tulevikku suunatud ärimudelist ning investeeringutest kaasaegsusesse. Rivi lõpus troonib internetikaubandus, mille positsioon aasta-aastalt paraneb, kuid esimeste hulka tal niipea asja ei ole.
    Kaubakeskusse tullakse üha sagedamini kindla ostusoovita niisama ringi vaatama ja aega veetma. Kui kõigepealt kolisid kaubanduse juurde kino või bowling, siis nüüd on fookus järjest rohkem toitlustusel. Puhkealad toovad ja ka hoiavad keskuses inimesi, kes muidu ostlema ei tuleks. Sama kehtib toitlustuse kohta – mida laiem valik ning põnevamad köögid, seda enam tullakse keskusesse sööma ja sõpradega kohtuma.
    Tänapäeva kaubakeskus peab pakkuma emotsioone, andma inimestele ostlemise kõrval lisaväärtust. Kolmanda generatsiooni keskused ongi sellel põhimõttel rajatud – olulisel kohal on disain, taustamuusika, kaupluste, toidukohtade ja puhketsoonide paiknemine jne. Elamusi pakutakse nii kontsertide, moeetenduste, laatade ja muu üldaladel toimuva kaudu. Lõbu ja leiba soovib ka tänapäeva inimene ning tark kaupmees oskab neid mõlemaid pakkuda.
    Internetist ostmise tõusuaeg on Eestis veel ees ja tulevikus pakub see kauplustele mõõdukat konkurentsi. Ma ei hindaks aga selle osatähtsust liiga suureks. Praegu moodustab netikaubandus alla 5% jaeturust. Ei usu, et see lähiaastail kasvaks üle 10%.
    Eesti ja meie linnade väiksuse tõttu võtab keskustesse ostlema minemine vähe aega, suuremates riikides on see oluliselt ajamahukam ettevõtmine. Internetikaubanduse kasuks rääkiv ajafaktor meil ei toimi. Ka rahvaarv on nii väike, et rahvusvahelisest internetipoest ostetava kauba „kataloogihind“ võib olla küll madal, kuid transpordikulud jälle sedavõrd suured, et muudab toote lõpphinna sageli võrreldavaks tavapoe omaga. Mõningate brändide puhul tooteid Eestisse ei tarnitagi ning sageli ollakse sunnitud kauba kättesaamiseks kasutama põhjanaabritest või brittidest sõprade abi.
    Muidugi jäävad kehtima standardsed tavakaupluste plussid – kauba saab kohe kätte, toodet saab katsuda ja proovida ning võimalus kaubakvaliteedis pettuda on väiksem. Pealegi pakub tavapärane ostlemine suuremat emotsiooni, kaubakeskuste ülesanne on seda emotsiooni võimendada. Internetipoed võivad pakkuda suuremat ja huvitavamat valikut ning ostlemine on kiirem ja paljudele inimestele mugavam, kuid enamasti emotsioonitu. Võib kindel olla, et see kasvab Eestis julgelt edasi, kuid tõsise konkurentsini tava- ja internetikaubanduse vahel läheb veel kõvasti aega.
    Tallinnas on iga inimese kohta ligi kaks ruutmeetrit kaubanduspinda. Seda on rohkem kui märkimisväärselt suurema sissetulekuga Rootsis, Taanis vmt. Vaatamata sellele võib kuulda plaanidest ehitada uusi kaubanduskeskusi Tallinna eri piirkondadesse.
    Tallinn on suurte kaubanduskeskuste osas valmis. Rohkem ei mahu – ja pole ka vaja. Turg enam märkimisväärselt ei kasva ja uued kauplused hüppelist lisamahtu kaubandusse ei anna. Üle 15 000ruutmeetri suuruseid keskusi Tallinnasse enam ei mahu. Erandiks on paar piirkondlikku, näiteks Mustamäele ja Viimsisse ehitatavat väiksemat keskust, kuid neil on teistsugune funktsioon. Inimeste ostujõud ei kasva nii kiiresti, et küllastunud kaubanduspindadele veel lisa toota.
    Praegused kaubanduskeskused on end hästi positsioneerinud ning neile tõsise konkurentsi pakkumine läheb lihtsalt ebamõistlikult kulukaks. Tarbijad võivad küll näiliselt võita ostukohtade rohkuses, kuid olukorras, kus häid klienditeenindajaid on raske leida ja igasse uude kauplusse neid ei jätku, saavad tarbijad paraku järjest kehvema teeninduse osaliseks. See aga on risti vastupidine sellele, mille nimel kaubanduskeskused järjekorras seisavad – kliendi tähelepanu ja lojaalsus.Sestap on mõistlik investeerida mitte uute suurte kaubanduskeskuste rajamisse, vaid seniste kaupluste teenindustaseme tõstmisse ning keskuse üldaladele uute funktsioonide andmisse.
  • Hetkel kuum
Euroopa patendiameti president: meil on põhjust tähistada leiutajate läbimurret
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
Aasta tagasi kasutusele võetud Euroopa ühtne patendisüsteem on näidanud, et kui Euroopa ühendab jõud, siis suudab ta terves maailmas edukalt konkureerida, kirjutab Euroopa patendiameti president António Campinos.
USA indeksid näitasid sel nädalal häid tulemusi
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
USA aktsiaturgudel reedel suuri muutusi ei olnud, kuid nädala lõikes näitasid kolmest peamisest indeksist kaks väga häid tulemusi. Sellest hoolimata on mitmeid põhjuseid, mille pärast investorid muretsevad, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kristina Judina: mida teha, kui tubli inimese karjäär „jääb kinni“?
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Karjääris n-ö kinni jäämine ei ole vähegi edukate inimeste seas haruldane nähtus, see mõjutab ühtemoodi nii andekaid spetsialiste kui juhte. See on keeruline probleem, mille lahendamise juures mängivad võtmerolli toetav juht ja juhtkond, kirjutab 150-liikmelist meeskonda juhtiv Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina.
Veskimägi: aastal 2030 võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla miljard
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
2030. aastal võiks Eesti kaitsetööstuse käive olla 1 miljard, kuid juba sel aastal on sektori käive rekordiline, rääkis 2C Venturesi partneri Taavi Veskimägi, kes on ka kaitsetööstuse liidu nõukogu esimees.
FT: Euroopast ja USAst tõrjutud Hiina autotootjatel on uus eesmärk: kogu ülejäänud maailm
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Sellal kui USA ja Euroopa soovivad kaitsetollidega Hiina autotootjad välja tõrjuda, on viimased võtnud sihikule hoopis suurema ala: kogu ülejäänud maailma.
Operaili ostjaks pakutakse Soome äri ostjat
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Soome sotsiaalmeedias ja investeerimisfoorumites arutatakse, kas Eesti riigifirma Operaili võiks ära osta nende börsifirma Nurminen Logistics, kes juba tükikese ettevõttest endale sai.
Alexela emafirma ostab Vene miljardärile kuulunud Läti vedelgaasi müüja “Ei saa öelda, et läbirääkimised oleks väga lihtsad olnud”
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.
Heiti ja Marti Hääle suurosalusega AVH Grupp ostab Läti vedelgaasi müüja SIA Latvijas propāna gāze, mille mullune müük ulatus 130 miljoni euroni.